• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 2251,64%61 816,72
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 2251,64%61 816,72
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Alates sellest ajast, mil USA keskpank hakkas rahanduspoliitikat karmistama, eriti viimase 15 kuu jooksul, on turud olnud üsna volatiilsed ja majanduskasv vägagi tagasihoidlik.
Põhjused, miks Fed kartis tõsta intressimäärasid
  • Foto: EPA
Börside jaoks on aasta algus olnud keeruline, kuid turg ei ole alates 2014. aasta oktoobrist, mil Föderaalrerserv lõpetas sularaha paiskamise majandusesse, olnud enam sama, mis enne.
Igakuine võlakirjaostu programm lisas Föderaalreservi eelarvesse 3,7 triljonit dollarit ning aitas aktsiatel teha võrreldes 2009. aasta märtsiga ligi 200% tõusu.
S&P 500 on selle ajaga võrreldes aga 3% madalam ning on alates Fedi detsembrikuisest kohtumisest, mil otsustati tõsta intressimäärasid, teinud 7,3% languse.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele